kazo biitboksblog

T2na otsustasin end kultuuriliselt harida ja k2isin kuulamas kontserti JAZZIS AINULT MEHED, kus astusid yles Valeri Manukjan Venemaalt, Intars Busulis L2tist, Ewert Sundja Eestist ja Miles Griffith jazzi synnimaalt. Kui saan v6rku yhendatud, kirjutan ehk midagi...

Minu jaoks oli aga k6ige yllatavam vast Valeri Manukjan, kes peale peaesineja enda oli ka vast staazhikaim tegija seal. Ta tegi asja hingega, suutis panna publiku elama ja systis publikusse just seda, mida nood hetkel vajasid. Intars Busulis'e esinemine tundus veidi kramplikult ylepingutatud, teeseldud vabameelsusega ta pigem tahtis kui et oli. Boonuspunkte andis asjasse kaasa haaratud tromboon. Eesti poiss Ewert, nagu karta oli, orienteerub igas zanris h2sti. Samuti v6imaldas tema tugev vokaal ka sellel kontserdil ilusasti v2lja m2ngida. Suurim yllatus tuli tegelikult Ewertit saatva Virgo Sillamaa n2ol. Mees orienteerus improvisatsioonis v2ga h2sti, mida vyrtsitasid Ewerti kommentaarid stiilis 'hakkab j2lle peale'. Saateb2ndist tesie parima ettaste tegi trummide taga Tanel Ruben, p2lvides pidevalt publiku ovatsioone. Ka klahvpillidel saatnud Jürmo Eespere sai oma t88ga ilusasti hakkama, paraku on pianistide ylekyllus toonud kaasa olukorra, kus h2mmastada suudavad vaid v2hesed, seekordel esinemisel saime n2ha lihtsalt tasemel klaverisaatjat. Vaid basskitarrist Raul Vaigla etteaste j2i seekord veidi kesiseks, mees ei saanud ennast laval v2lja elada, tema tegelikud oskused ja anded j2id seekord paraku n2gemata.
Aga Miles? Minu arvamuse kohaselt oli ta esinemine suht tagasihoidlik, mees kyll tegi ja publik elas Eesti kohta v2gagi tugevalt kaasa, kuid midagi enneolematut mitte. V6ibolla oli p6hjus selles, et mees valis minu vaatenurgast suhteliselt rahuliku repertuaari. Ytleme nii, et tunduvalt yle keskmise ja veidi alla parima.

[Listening to: Notorious B.I.G. - Respect (5:02)]